Mulle on alati meeldinud käsitöö, aga kui panin esimest korda näpud savisse, sain aru selle maagiast. See oli saatuslik päev kümme aastat tagasi.
Olen 15 aastat töötanud riiki teenides, aga paralleelselt tegelnud ka savimaailmaga. Mul on keraamika valdkonnas erialane haridus.
Tänu minu mehe ja perekonna toetusele on see kõik teoks saanud!
Need ilusad tootepildid, mis annavad nii hästi edasi emotsiooni ja isikupära, on tehtud Lauri Oolma poolt.
Kindlasti tekib küsimus, miks ma teen just tuhaurne.
Selle mõtte andis mulle viis aastat tagasi lahkunud vanaisa, kes arvas, et mul on selle jaoks kätt ja ka hingelist puudutust. Esialgu jäi see mõte kuskile kuklasse tuksuma, sest ma ei olnud selle valdkonna jaoks valmis. Peale pikki aastaid tunnetamist võin nüüd öelda, et olen jõudnud kohale.
Urnides on natuke minu kogemuslikku valu, kurbust ja samas ka helgust, sest leian, et ülistada tuleb lahkunud inimese elu ja hetki, mis ta meile andis.
Ma teen urne hea tundega ja lootes, et leinaja saab minu tuhaurni puudutusest lohutust ning et lahkuja saadetakse väärikalt viimsele teele.
Hoiame neid, kes täna meiega on, ja mälestame lahkunuid!
Siiri Viilipus